Taeva pilvedega

Tajudes evangeelsetes uuringutes Taanieli raamatu tugeva kanoonilise piibellik-teoloogilise käsitluse puudumist, uurib James Hamilton, kuidas see panustab Piibli lahtirulluvasse lunastus-ajaloolisse süžeesse.

Esmalt näitab ta, kuidas raamatu kirjanduslik struktuur aitab kaasa selle tähendusele, ning seejärel käsitleb olulisi küsimusi ja probleeme. Ta väidab, et Taanieli ennustatud neli kuningriiki on nii ajaloolised kui ka sümboolsed; et Taanieli nähtud „Inimesepoja sarnane“ on samastatud ja eristatud Elatanuga viisil, mis jääks salapäraseks kuni Jeesuse tulekuni nii Taaveti pojana kui ka Jumala kehastumisena; et Taanieli tõlgendused varases juudi kirjanduses annavad tunnistust strateegiatest, mis sarnanevad Uue Testamendi autorite kasutatud strateegiatega; et need autorid pakuvad Vaimust inspireeritud Taanieli tõlgendust, mis on õpitud Jeesuselt; ja et Ilmutusraamat kasutab Taanieli keelt, jäljendab tema struktuuri, osutab tema ettekuulutuste täitumisele ja selgitab tema „seitsmekümnenda nädala“ tähendust. Hamilton lõpetab tüpoloogiliste mustrite uurimisega.