Naised Mükeene Kreekas

„Naised Mükeene Kreekas“ on esimene raamatupikkune uurimus naistest Mükeene Kreeka lineaarsetes B-tahvlites ning ainus, mis kogub ja koostab kõik viited naistele kahe kõige paremini tuntud hilise pronksiaja Kreeka leiukoha – Pylose Kreeka mandriosas ja Knossose Kreeta saarel – dokumentides. Raamat pakub süstemaatilist analüüsi naiste ülesannete, valduste ning sotsiaalse ja majandusliku staatuse kohta 14. ja 13. sajandist eKr pärinevates lineaarsetes B-tahvlites, tuvastades, kuidas Mükeene naised toimisid majandusinstitutsioonides, kus neid kõige paremini tuntakse – tootmine, omandi kontroll, maaomand ja kultus. Analüüsides kõiki naistele viitavaid viiteid Mükeene dokumentides, keskendub raamat sellele, kuidas nende pronksiaja paleeriikide majandusinstitutsioonid olid sooliselt jaotatud, ning laiendab tõhusalt naiste uurimise raamistikku Kreeka antiikajal enam kui 400 aasta taha.

Raamatu eesmärk on selgitada välja, kas soolised tavad olid Mükeene osariikides ühtsed või erinesid need paikuti, ning hinnata Mükeene naiste rollide ja staatuse suhet nende arhailiste ja klassikaliste vastetega, et testida, kas sageli esitatud egalitaarsema pronksiaja teooriad peegeldavad täpselt tekstilisi tõendeid. Lineaar-B tahvlid pakuvad ainulaadset, ehkki alakasutatud, sisenemispunkti naiste ajalukku Vana-Kreekas, dokumenteerides ligi 2000 naist, kes täitsid üle viiekümne ülesande. Pärast nende dešifreerimist 1952. aastal jäi teaduslikus materjalis alles üks suur lünk: täielik ülevaade paleeriikides elavatest naistest ning nende ülesannetest, auastmetest ja majanduslikust panusest. „Naised Mükeene Kreekas“ täidab selle lünga, taastades, kuidas klass, auaste ja muud sotsiaalsed markerid lõid naiste seas staatusehierarhiaid, kuidas naised rühmana meeste suhtes toimisid ja kus eri paikades soolised tavad ühtisid või erinesid.